Moodul 2 – Sundiv kontroll

Tere tulemast! Käesoleva mooduli õpiväljundid on järgmised:

  1. Osaleja oskab märgata lähisuhtevägivalda ning selle vorme psühholoogilist ja füüsilist vägivalda.
  2. Osaleja mõistab, mis on sundiv kontroll, selle tunnused ja taktikad.
  3. Osaleja mõistab vägivalla mõju ohvri vaimsele ja füüsilisele tervisele, sotsiaalsetele suhetele ja teistele igapäevaelu aspektidele.
  4. Osaleja saab aru sundiva kontrolli mustrite äratundmise olulisusest.

Lähisuhtevägivald ja selle liigid

Mis on lähisuhtevägivalla peamised liigid?

Füüsilise vägivalla mõiste ja liigid

Psühholoogilise vägivalla mõiste

Sundiv kontroll ja selle tunnused

Mis on sundiv kontroll?
 
Sundiva kontrolli neli peamist tunnust

Sundiva kontrolli taktikad

Sundiva kontrolli üheksa taktikat

Mõju ohvrile

Võimu ja kontrolli ratas

Sundiva kontrolli tagajärjed

Suniv kontroll

ei ole eraldi vägivalla liik, vaid vägivalla kasutamise meetod, mille eesmärk on kontrollida ohvri elu lähisuhtevägivalla olukorras

rakendatakse pikema perioodi jooksul ja võib avaldada laastavat mõju ohvri vaimsele tervisele, enesehinnangule, eneseväärikusele, autonoomiale ja turvatundele

Vaatamata laiale levimusele, jääb sundiv kontroll sageli tähelepanuta või seda tõlgendatakse valesti. Isegi ohvrer ise ei pruugi aru saada, et teda väärkoheldakse, kuna puuduvad füüsilised märgid ja toimepanija võib näida tähelepanelik ja hooliv.

Eeltoodu on põhjus miks on äärmiselt oluline mõista sundiva kontrolli olemust, märgata tunnuseid ja osata tõhusalt sundiva kontrolli olukordadele reageerida.

Lähisuhtevägivald

Igasugused füüsilise, seksuaalse, psüühilise või majandusliku vägivalla aktid perekonnas või kooselus või endiste või praeguse abikaasa või partneri poolt sõltumata sellest, kas vägivalla toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas.

Istanbuli Konventsioon Art 3

(Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon)

Ohvriabi seadus § 4 lg 5

Füüsiline vägivald

Mistahes tegu, mis põhjustab füüsilist kahju õigusvastaselt füüsilise jõu kasutamise tagajärjel. Füüsiline vägivald on muuhulgas raskete ja kergete kehavigastuste tekitamine, vabaduse võtmine ja tapmine.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) (2017)

Glossary of definitions of rape, femicide and intimate partner violence

löömine

tõukamine

näpistamine

lämmatamine

kinni hoidmine

või mistahes muu füüsiline akt, mis põhjustab ohvrile valu või ebamugavust ja on tema tahte vastane. Nähtavad jäljed võivad olla, aga ei pruugi.

Psühholoogiline vägivald

Mistahes tegu, mis põhjustab inimesele psühholoogilist kahju. Psühholoogiline vägivald on näiteks sundimine, laimamine, solvamine või ahistamine.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) (2017)

Glossary of definitions of rape, femicide and intimate partner violence

Sundiv kontroll

Mis on sundiv kontroll?

Sundiv kontroll on teadlik manipuleeriv käitumismuster, mille eesmärk on võim ja kontroll teise inimese üle ja tema käitumise suunamine endale sobivas suunas.

Sunnitaktikad tähendavad jõu ja ähvarduste kasutamist eemärgiga sundida peale või tõrjuda konkreetseid reaktsioone, samas kui kontrollitaktikaid kausutatakse sundimaks ohvreid kuuletuma jättes nad ilma ressurssidest ja toest.

Sundiva kontrolli tunnused

Sundiva kontrolli taktikad

Sundiv kontroll võib avalduda erinevates vormidest peamiselt psühholoogilise vägivallana. Alati ei ole lihtne vahet teha erinevatel taktikatel, kuna nad võivad osaliselt kattuda ja toimepanija kasutab enamasti samaaegselt mitut erinevat taktikat.

Sohutamine (Gaslighting)

Psühholoogiline manipulatsoon, mille tagajärjel ohver hakkab kahtlema oma vaimses tervises, mälus ja/või reaalsustajus. Ohver võib olla segaduses, ärev, võivad tekkida probleemid eneseusaldusega.

  • Ohvri süüditamine vägivalla kasutamises ja üle reageerimises;
  • Vägivallaintsidentide eitamine;
  • Juhtunust vale narratiivi loomine;
  • Ohvri tunnete ignoreerimine ja pisendamine;
  • Negatiivsete stereotüüpide kasutamine.

Isoleerimine

Süstemaatiline ohvri suhtluse takistamine päritoluperekonna ja sõpradega ja/või toetusvõrgustikuga muutes ohvri sõltuvaks toimepanijast.

Sotsiaalne isolatsioon – lähedaste ja muu võrgustikuga suhtlemise piiramine.

Füüsiline isolatsioon – kolimine eemale ohvri lähedastes ja tuttavatest selliselt, et kontakti võtmine on raskendatud.

Hirmutamine

Ähvardamine ja hirmutamine eesmärgiga tekitada hirmu ja kuulekust. Mitteverbaalne, näiteks žest või pilk, või verbaalne.

  • Ohvri, laste või lemmikloomade vigastamise või tapmisega ähvardamine;
  • Vara hävitamisega ähvardamine;
  • Relvade nähtaval hoidmine või nendega ähvardamine;
  • Ohvrit kahjustava teabe avaldamisega ähvardamine.

Kontrollimine ja jälgimine

Ohvri suhtlemise ja liikumise ja muu tegevuse pidev kontrollimine.

  • Ohvri telefoni- ja internetikasutuse jälgimine, e-posti ja sotsiaalmeediakontode kontrollimine;
  • GPS-seadmete ja/või valveseadmete kasutamine ohvri kontrollimiseks;
  • Ohvri pidev küsitlemine viibimiskoha ja tegevuse osas.

Alandamine

Püsiv ja järjepidev inimese alandamine ja tühistamine. Ohver võib tunda ennast abituna ja tunda, et ei saa toimepanijata hakkama.

Muuhulgas:

  • pidev kriitika,
  • solvamine,
  • negatiivsete hüüdnimede andmine,
  • sarkastiline suhtlusstiil,
  • naeruvääristamine,
  • avalik halvustamine,
  • teistega negatiivses kontekstis võrdlemine,
  • pidev vigadele tähelepanu juhtimine.

Vabaduse piiramine

Ohvri isiklike vabade valikute tegemise piiramine.

  • Dikteerimine, mida ohver võib kanda, süüa, kuna pesta, kellega suhelda;
  • Range päevakava ja rutiinide kehtestamine;
  • Ohvri karistamine “sõnakuulmatuse” ja iseseisva otsustamise eest.

Majanduslik vägivald

Ohvri rahakasutuse ja/või muude ohvrile kuuluvate materiaalsete ressursside kontrollimine eesmärgiga allutada ohver oma kontrollile, raha saamise takistamine ja rahatuna hoidmine.

  • Ohvrile kuuluvatele pangakontodele ja –kaartidele juurdepääsu piiramine;
  • Tööl käimise keelamine või šaboteerimine, hariduse omandamise takistamine;
  • Iga kulutuse kohta selgituste ja tõendite nõudmine.

Laste väärkohtlemine

Laste kasutamine hirmutamise vahendina või laste kaasamine liitlaste, spioonide ja tunnistajatena teise vanema väärkohtlemisel.

  • Sundiva kontrolli taktikate rakendamine laste peal;
  • Laste füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine eesmärgiga sisendada lapse teise vanemasse hirmu, sõltuvust ja kuulekust;
  • Laste kaasamine tunnistajate või liitlastena teise vanema väärkohtlemisel;
  • Laste kasutamine kättemaksu eesmärgil lahutuse perioodil või pärast lahutust.

Seksuaalvägivald

Seksuaalvägivalla kasutamine partneri elu valitsemise strateegiana. Sunniviisilisest olemusest annab märku selle karistav, alandav eesmärk, ohvri väärikuse ja autonoomia eiramine. Allumine saavutatakse läbi hirmu sisendamise, keeldumine ei ole võimalik.

  • Vägistamine ja vägivaldne vägistamine;
  • Vägistamine kui rutiin;
  • Vägistamine kui karistus;
  • Reproduktiivne sund – rasestamine ja abort;
  • Pornograafia – vaatama ja osalema sundimine;
  • Seksuaalse sisuga solvangud;
  • Seksuaalne alandamine;
  • Seksiga manipuleerimine;
  • Muu seksuaalne väärkohtlemine, mille eesmärk on manipuleerida või domineerida ohvri üle.

Võimu ja kontrolli ratas

  • Eelkõige visuaalne abivahend vägivalla mõistmiseks.
  • Koostatud lähisuhtevägivalda kogenud naistelt saadud sisendi põhjal. Leiti, et vägivalla taktikad on universaalsed.
  • Keskne element on võim ja kontroll ohvri üle.

 

Domestic Abuse Intervention Program

https://www.theduluthmodel.org/

Sundiva kontrolli tagajärjed

Sundiva kontrolli taktikad on sarnased pantvangi- ja inimröövi olukorras kasutatavate taktikatega, seesõttu võivad sundiva kontrolli ohvritel lisaks trauma sümptomitele, mida võivad kogeda kõik LSV ohvrid, välja kujuneda sümptomid, mis vastavad piinamise tagajärjel tekkivale hirmutunde omadele, sealhulgas:

peavalu

krooniline valusündroom

atüüpiline valu rinnus

hüperventilatsioon

une-, meeleolu- ja toitumishäired

ärevus

rahutus

tardumus

Füüsiline eraldamine ei pruugi lõpetada väärkohtlemist, ja ohvrite reaktsioonid võivad olla pigem intra-traumaatilised kui post-traumaatilised. Ohver võib tunda, et toimepanijata ei ole ta keegi.

Sundiva kontrolli tuvastamine

34-aastane Liisa helistas ühel hilisõhtul häirekeskusesse ja teavitas väärkohtlemisest. Kui politseipatrull sündmuskohale jõudis, võttis neid vastu Liisa abikaasa Toomas, kes näis pingevaba ja viisakas. Toomas selgitas, et Liisa reageeris üle ühe väiksema peretüli peale seoses majapidamistöödega. Liisa, kes seisis vaikselt Toomase selja taga, noogutas nõusolevalt ise samal ajal maha vaadates.

Kodu oli väga puhas, kuid politseiametnikud märkasid, et Liisa tundus olevat närviline ja vältis silmsidet, tema käed värisesid. Toomas rääkis ja viitas väljakutsele, kui arusaamatusele. Ta kinnitas patrullile, et kõik on kontrolli all.

Kui politseiametnikud küsisid Liisalt, kas kõik on korras, vastas ta kahtlevalt: „Minuga on kõik korras“. Tema hääl oli vaevukuuldav. Toomas reageeris kiiresti ja kiitis kui hea ja tubli naine Liisa on. Politseiametnikud panid tähele, et Liisa tundus ebakindel ja ärev, kui Toomas oli tema kõrval ja võpatas kergelt iga kord, kui Toomas liigutas.

Kui politseiametnikud Liisaga eraldi vestlesid, avaldas ta, et tal ei ole lubatud töötada ja tal puudub juurdepääs pere rahalisetele vahenditele. Toomas kontrollib tema telefonikõnesid ja sõnumivahetust ning otsustab selle üle kellega ja kuna Liisa kohtuda võib. Toomas alandab Liisat öeldes talle, et ta on kasutu ja ähvardab Liisa lastest ilma jätta, kui ta peaks suhtest lahkuma.

Liisa selgitas, et kuigi Toomas pole teda kunagi füüsiliselt väärkohelnud, tekitab pidev kontroll Liisa elu iga aspekti üle Liisas tunnet, et ta on lõksus ja jõuetu. Liisa tunneb hirmu selle ees, mis võib juhtuda, kui ta lahkub, kuid kardab ka seda, mis juhtub, kui ta jääb.

Milliseid sundiva kontrolli jooni suudad juhtumis tuvastada?

Olulisemad tähelepanekud

Sundiva kontrolli määratlus

Süstemaatiline manipuleeriv käitumine, mille eesmärk on ohvri üle domineerimine ja ohvri isoleerimine, sageli ilma nähtava füüsilise vägivallata.

Kontrolli taktikad

Muuhulgas sohutamine, isoleerimine, majanduslik vägivald, ähvardamine, jälgimine ja vabaduse piiramine.

Mõju ohvrile

Laastav mõju ohvri vaimsele tervisele, autonoomiale, enesehinnangule, ohver võib tunda ennast lõksus oleva ja jõuetuna.

Politsei roll

Märgake varjatud signaale, seadke ohvri turvalisus esiplaanile ja tagage traumat arvestav reageerimine.

Pane tähele:

  • Sundiv kontroll on tihti varjatud ja jääb kergesti tähelepanuta.
  • Sundiva kontrolli mustri ja taktikate tundmine on tõhusa sekkumise eeldus.
  • Võrgustikutöö põhimõtete rakendamine on ohvrite turvalisuse tagamisel ja toimepanijate vastutusele võtmisel otsustava tähtsusega.

Enesekontroll