Module I - Teadmised lähisuhtevägivallast

Moodul 1 – Sissejuhatus

Tere tulemast! Selle mooduli õpieesmärgid on järgmised:

Mõista vägivalla ja väärkohtlemise põhimõisteid ning levimust
Analüüsida lähisuhtevägivalla eripärasid, mis muudavad politseitöö keerukaks
Tutvuda asjakohase siseriikliku, EL-i ja rahvusvahelise lähisuhtevägivallaalase õigusraamistikuga ning selle mõjuga politseitööle
Anda ülevaade teistest teemadest, mida koolituse käigus käsitletakse.

Ülevaade peamistest mõistetest

Millised on vägivalla ja väärkohtlemise mõisted ning vormid?

Vägivalla levimus ja selle mustrid

Mis muudab lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemise keeruliseks?

Ülevaade ELi, rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest

Millised on Euroopa ja rahvusvahelised lähisuhtevägivalda puudutavad õigusaktid ja kuidas need mõjutavad politsei tööd?

Ülevaade järgnevate moodulite teemadest

Saa rohkem teada iga mooduli sisu kohta ja vali kõige huvitavam teema

Määratlus ja liigid

Paarisuhtevägivald – LSV vorm, mis hõlmab partneri toime pandud füüsilist, seksuaalset ja emotsionaalset väärkohtlemist ning kontrollivat käitumist.

Lähisuhtevägivald – igasugused füüsilise, seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel. (Istanbuli konventsioon)

Naistevastane vägivald – igasugune soopõhine vägivald, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab naistele füüsilist, seksuaalset või vaimset kahju või kannatusi, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, sundimine või meelevaldne vabaduse võtmine, olenemata sellest, kas see leiab aset avalikus või eraelus. (EIGE)

Soopõhine vägivald – vägivald, mis on suunatud isiku vastu tema soo tõttu või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost inimesi. (EL)

Lähisuhtevägivalla levimus

27%

naistest vanuses 15–49, kes on kunagi olnud paarisuhtes, on oma elu jooksul kogenud LSV erinevaid vorme (EIGE, 2023)

22%

Euroopa naistest on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda oma partnerite poolt, kusjuures levimus riikides varieerub vahemikus 13% kuni 32% (EIGE, 2023)

41%

Eesti naistest, kes on kunagi olnud paarisuhtes, on kogenud intiimpartneri poolt psühholoogilist, füüsilist (sh ähvardusi) või seksuaalset vägivalda (EIGE)

Vägivaldsetes suhetes esineb vägivalda harva vaid üks kord. Tavaliselt vägivald kordub ja muutub sagedasemaks.

Paljudel juhtudel vägivallategude raskusaste suureneb aja jooksul.

Sageli esinevad erinevad vägivalla vormid samaaegselt.

Näiteks võib mees korduvalt ähvardada oma partnerit löömisega (psühholoogiline vägivald). Seejärel lööb teda (füüsiline vägivald) ja ütleb talle, et naine „viis“ ta selleni oma käitumisega (emotsionaalne vägivald). Aja möödudes löömised sagenevad, kestavad kauem ja/või tekitavad raskemaid vigastusi.

Lähisuhtevägivald ja politseitöö

30%

20-30%

5%

väljakutsetest on seotud võimalike LSV juhtumitega

politseitöö ajast on pühendatud LSV juhtumite uurimisele

juhtumitest jõuab Suurbritannias süüdimõistmiseni

Üheks põhjuseks on selliste juhtumite menetlemise keerukus: Suurbritannias läbi viidud uuringus (2014) selgus, et paljud ametnikud pidasid LSV juhtumeid eriti keerukateks, kuna need on emotsionaalselt rasked, nende puhul on palju kaalul ja need võivad korduda.
2017. aasta (Suurbritannia) uuringus nimetati LSV juhtumite menetlemisel tekkiva ebamugavustunde põhjustena tõendite kogumise keerukust ja vajadust korduvate sekkumiste järele.

LSV võib esineda erinevates vormides, seda on raske tuvastada ja sellel võib olla pikaajaline mõju

Kõige ilmsemad ja kergemini tuvastatavad märgid on füüsilisest väärkohtlemisest põhjustatud vigastused. Enamik neist märkidest kaob siiski aja jooksul.
Seksuaalset vägivalda on LSV puhul palju raskem tuvastada, kuna sageli ei esine füüsilisi tunnuseid (nt sperma olemasolu on teistsuguse tõendusliku tähtsusega kui mittepartnerite puhul).
Majanduslik vägivald leiab aset siis, kui väärkohtleja tekitab ohvrile majanduslikku kahju (kulutades tema raha, sundides teda andma talle oma palka või vara, tekitades tema nimele märkimisväärse võlasumma jne). See võib põhjustada ohvritele märkimisväärset pikaajalist kahju ka pärast suhtest lahkumist. Seda on võimalik tuvastada ainult üksikasjaliku uurimise teel ja enamikus jurisdiktsioonides on selle eest kaitsvad seadused piiratud.
Eriti raske on ära tunda pikaajalisi psühholoogilisi traumasid, mis võivad tuleneda igasugusest väärkohtlemisest.

Ülevaade siseriiklikest, ELi ja rahvusvahelistest õigusaktidest

Eesti siseriiklik õigus

Lähisuhtevägivald (LSV)/perevägivald on igasugused füüsilise, seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel sõltumata sellest, kas vägivallaakti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas (Istanbuli konventsioon art 3, OAS § 4 lg 5).

Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sh lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimselt, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud (LasteKS pa 28 lg 1).

Istanbuli konventsioon ja selle mõju politseitööle

Naistevastase vägivalla ja LSV ennetamine ning tõhusa võrgustikutöö tagamine asjaomaste asutuste vahel

Politsei koostöö teiste spetsialistidega, näiteks tervishoiuteenuste osutajate, sotsiaaltöötajate ja naiste tugikeskustega.

Poliitikameetmete rakendamine ja statistika kogumine naistevastase ja lähisuhtevägivalla ennetamise eesmärgil

Ametnikud peavad olema kursis kehtiva õigusega. Andmete kogumisel tuleb teha koostööd asjakohaste asutustega.

Kõigi naistevastase vägivalla ohvrite ja tunnistajate kaitsmine ning toetamine menetluse kõigis etappides

Ametnikud peavad olema teadlikud võimalikest ohvrite ja tunnistajatega seotud riskidest ja neid arvesse võtma.

Naistevastast ja LSVd kriminaliseerivate ja toimepanijaid vastutusele võtvate õiguslike mehhanismide loomine

Ametnikud peavad selgelt teadvustama, milliseid tõendeid tuleb koguda, et toimepanijad vastutusele võtta.

Sootundliku ja intersektsionaalse koolituse pakkumine naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla teemal

Ametnikele peab pakkuma põhjalikku väljaõpet ja jätkukoolitusi soopõhise vägivalla teemal.

ELi ohvrite õiguste direktiiv 2012/29 ja politseitöö

Ohvrite juurdepääsu parandamine hüvitisele

Ohvrid ei tea alati, et neil on õigus kuriteoohvri hüvitisele. Ametnikud peaksid ohvreid teavitama nende õigustest ja suunama ohvriabisse.

Menetluses toetatud osalemise tagamine ohvritele

Menetluse läbiviimisel võetakse arvesse väärkohtlemise mõju ohvritele.

Haavatavatele gruppidele teenustele juurdepääsu hõlbustamine

Ohvrite suunamine asjakohastele teenustele, et nad saaksid vajalikku abi ja tuge.

Teabele ja süütegudest teatamisele juurdepääsu tagamine

Menetlusteave tehakse kättesaadavaks ohvritele ja nende esindajatele.

Kaitsemeetmete parem vastavusse viimine ohvrite vajadustega

Lähenemiskeeld ja muud meetmed võivad aidata politseid otsuste tegemisel, kui nad seisavad silmitsi „hallide“ tsoonidega

ELi direktiiv 2024/1385 naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta ja selle tähtsus politseitöös

Rakendatakse meetmeid vägistamise ennetamiseks ja nõusoleku mõistmise suurendamiseks

Ohvril ei ole kohustust tõestada, et ta ütles „ei“, eriti olukorras, kus ta ei saa või ei julge "ei" öelda.

Sundabielu ja naiste suguelundite moonutamist käsitletakse kuritegudena

Ametnikud peavad olema teadlikud, oskama ära tunda ja asjakohaselt reageerima.

Privaatsete andmete avaldamise keelamine nõusolekuta, samuti „küberliputamise“ keelamine

Luuakse spetsiaalsed üksused, mis on keskendunud küberkuritegevuse ja kübervägivalla juhtumitele.

Uued teatamise viisid

Uued viisid teavitamiseks, mis võimaldaksid ohvritele ja teistele peamistele sidusrühmadele juurdepääsu asjakohasele teabele. Eelkõige digitaalsete meetodite kasutamise kaudu.

Spetsialiseeritud abi ohvritele

Teenusele suunamisel arvestatakse iga ohvri individuaalseid vajadusi.

Järgnevate moodulite teemad

Kokku on seitse moodulit. Siin saate iga teema kohta rohkem teada ja alustada õppimist.

Sundiv kontroll

Vägivalla kasutamise meetod, mida toimepanija kasutab selleks, et säilitada võimu ja kontrolli oma ohvri üle.
Sundiva kontrolli taktikaid rakendatakse pikema ajajooksul ja need võivad avaldada laastavat mõju ohvri vaimsele tervisele ja eneseteadvusele.
Sundiv kontroll ja selle mõju jäetakse sageli tähelepanuta või seda mõistetakse valesti.

See moodul annab selgema arusaama sellest, mis on sundiv kontroll, miks see on kahjustav, kuidas märke ära tunda ja tõhusalt reageerida.

Riskihindamine

Esmase reageerijana peab politsei sageli otsustama, kuidas kõige paremini tagada ohvrite turvalisus.
Riskihindamiseks on erinevaid lähenemisviise, kuid täiuslikku vahendit ei ole olemas.
On viidatud, et riskihindamisvahendid ja praktiline tegelikkus ei ole vastavuses.

Selle mooduli raames õpivad osalejad, kuidas kasutada riskihindamise vahendeid LSV juhtumite menetlemise tõhustamiseks, kuidas parandada suhtlemist ohvrite ja toimepanijatega ning harjutada läbi rollimängu riskihindamise stsenaariume.

Võrgustikutöö olulisus lähisuhtevägivallale reageerimisel

LSV on valdkond, mis hõlmab paljusid erinevaid teenusepakkujaid:

Politsei/prokuratuuri roll on reageerimine LSV juhtumitele, menetlemine
Naiste tugikeskused pakuvad ohvritele vajaduspõhiseid teenuseid
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid pakuvad tuge ohvritele ja nende peredele, sh lastele
Tervishoiuteenuse osutajad ravivad väärkohtlemise mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele
Toimepanijatele suunatud programmide spetsialistid töötavad toimepanijatega, et muuta nende veendumusi ja käitumist.

Erinevate võrgustiku liikmete huvid võivad kattuda või olla vastandlikud. Võrgustikutöö eesmärk on vähendada vastasseisu ja maksimeerida koostööd. Põhielemendid on:

Kohustused: kes millega tegeleb (ametlikult või mitteametlikult)
Kommunikatsioon: kuidas, millal ja millist teavet edastatakse erinevate osapoolte vahel
Andmehaldus: milliseid andmeid saab spetsialistide vahel jagada ja millises vormis

Selles moodulis uurime, kuidas võrgustikutööd parendada ja edendada.

Töö traumeeritud ohvitega

Ohvrite kogetud trauma võib muuta nende küsitlemise ja muul viisil menetlusse kaasamise keeruliseks.
Ohvrid võivad kogeda traumaatilise sündmuse mälupilte ja/või püüda vältida kõike, mis neile traumat meenutab. Samuti võivad nad käituda agressiivselt, hoolimatult või enesehävituslikult.
Ohvrite arusaam võib olla moonutatud. Nad võivad kogeda süütunnet, häbi, kahetsust ja eemalduda ja/või võõranduda sõpradest ja perekonnast, mis võib olla põhjustatud kogetud vägivallast.
Varasem kogemus ametiasutustega või negatiivsed stereotüübid võivad mõjutada seda, kuidas ohvrid ametnikega suhtlevad. Samuti võivad ametnike stereotüübid või uskumused mõjutada negatiivselt ohvritega suhtlemist ja menetluse läbi viimist.
Ametnikud peavad vägivallajuhtumitele reageerides arvestama mitmete teguritega. Ametniku võime seda teha paraneks ja muutuks lihtsamaks, kui neil oleks parem arusaam ohvrite perspektiivist.

Selle mooduli raames anname ülevaate ohvrite kogemustest, kes on menetluse käigus politseiga kokku puutunud.

Töö toimepanijatega

Toimepanijad manipuleerivad ohvrite ja teenusepakkujatega, et säilitada ja varjata oma vägivaldset suhet.
Toimepanija võib näida ratsionaalse või rahulikuna, samas kui ohver võib mõjuda ebaadekvaatselt.
See on muuhulgas võimalik ka seetõttu, et tavaliselt reageeritakse üksikjuhtumitele ja pikaajalise vägivallamustri tuvastamine on keeruline.

Selle mooduli raames saavad osalejad teada, milliseid strateegiaid toimepanijad kasutavad süsteemi manipuleerimiseks. Samuti õpitakse oskusi, kuidas toimepanija käitumist vaidlustada ja teda vastutusele võtta.

Andmekasutus ja ITK-lahendused

Tehnoloogia areng ja andmete kättesaadavus on muutnud põhjalikult mitmeid politseitöö aspekte.
Paljudes piirkondades ei kasutata neid võimalusi täies ulatuses.
Andmeid saab kasutada selleks, et aidata politseil tuvastada vägivallamustreid, mida on muul viisil raske tuvastada. Samuti saab neid kasutada riskihindamise toetamiseks.
Politsei saab kasutada tehnoloogiat ka selleks, et teha asjakohane teave kättesaadavaks ohvritele ja peamistele teenuseosutajatele, näiteks naiste tugikeskustele.

Selles moodulis tuuakse välja mõned näited sellest, kuidas andmeid ja tehnoloogiat kasutatakse selleks, et parandada politsei tööd vägivallajuhtumite puhul.