Vägivalla korduvuse ennustusmudel

TACTICS-projekti raames on Eesti andmete põhjal välja töötatud vägivalla korduvuse ennustusmudel, mis tugineb Naiste tugi- ja teabekeskuse kogutud anonüümsetele andmetele ohvrite ja toimepanijate kohta.

Logistilise regressiooni mudel hindab lähisuhtevägivalla korduvuse tõenäosust tuginedes erinevatele sotsiaalmajanduslikele tunnustele nagu ohvri ja toimepanija vanus, laste arv, suhte iseloom, tööhõive, haridustase, rahvus, suhtluskeel, toimepanija sõltuvusprobleemid ning kasuvanema roll.

Oluline on märkida, et mudel töötati välja äärmiselt piiratud Eesti andmestiku põhjal. Väikese valimi ning kitsalt piiritletud geograafilise ja sotsiaal-kultuurilise ulatuse tõttu peab tulemuste tõlgendamisel olema ettevaatlik. Tulemused ei pruugi olla üldistatavad väljapoole konkreetset konteksti, milles andmed koguti, ning mudelit on võimalik oluliselt parandada, kaasates suuremaid ja mitmekesisemaid andmestikke ning täiustades mudelit edasi. Seetõttu tuleks mudelit käsitleda ennekõike prototüübina, millel on selge arengupotentsiaal, mitte lõpliku või ammendava ennustusvahendina.

Vägivalla kordumise tõenäosust suurendavate tegurite mõistmine aitab prognoosida vägivalla eskaleerumist ja võimaldab varasemat sekkumist.

Tulemused näitavad, et et vanemaealiste ohvritega juhtumites, Eesti rahvusest toimepanijate ning töötavate toimepanijate puhul on vägivalla kordumise tõenäosus väiksem, samas kui kasuvanematest toimepanijatel on kõrgem vägivalla retsidiivsus.
Näiteks, on vanemates vanuserühmades ohvritel
0 %
väiksem tõenäosus kogeda korduvat lähisuhtegivalda.*
Vanemaealiste ohvrite seas täheldatav 27% väiksem tõenäosus ei tähenda tingimata, et nad kogevad vägivalda harvem. See võib peegeldada asjaolu, et vanemaealised ohvrid teatavad vägivallast harvem. Paljud vanemaealised sõltuvad toimepanijast rahaliselt, füüsiliselt või emotsionaalselt, mis võib teatamise väga keeruliseks muuta. Mõnel juhul võib vägivald olla kestnud juba aastaid (isegi aastakümneid) ning seetõttu ei kajastu see ametlikes andmetes korduvate hiljutiste juhtumitena.
Lisaks on eestlastest toimepanijatel
0 %
väiksem tõenäosus toime panna korduvat vägivalda võrreldes mitte-eestlastest toimepanijatega.
Lisaks on töötavatel toimepanijatel
0 %
väiksem tõenäosus korduvaks vägivallaks.
Seevastu kasuvanema rollis olevatel toimepanijatel on
0 %
suurem tõenäosus omada varasemaid süüdimõistmisi vägivallategude eest.

Lähisuhtevägivalla ennustusmudeli prototüüp

Vastake küsimustele, et arvutada vägivalla kordumise tõenäosus.