Tere tulemast! Võrgustikutöö tugiteenuseosutajate, tervishoisüsteemi ja kohtutega tagab ohvrile parema juurdepääsu teenustele, aitab kaasa lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumitest teavitamisele ja võimaldab süütegusid efektiivsemalt menetleda. Käesoleva mooduli eesmärk on pakkuda politseiametnikele töövahendeid tõhusaks võrgustikutööks keeruliste juhtumite lahendamisel.
Mooduli õpieesmärgid on järgmised:
Multi-Agency Risk Assessment Conference (MARAC)
Spetsialistide võrgustiku koordineeritud tegevus
Perekonnaõiguse keskused
„Safelives“ varajase sekkumise mudelid
Diferentseeritud juhtumikorraldus
LSV on keeruline nähtus, millel on puutumus kriminaaljustiitssüsteemi, tervishoiuvaldkonna, naiste tugiorganisatsioonide ja mitmesuguste muude tugiteenuseid pakkuvate organisatsioonidega.
Võrgustikutöö on struktuurne lähenemisviis, mis koordineerib tegevusi koostööd kõigis asutustes, millel on roll LSV ennetamises ja tuvastamises ning sellele reageerimises.
Hästitoimiv võrgustikutöö:
Kohalikul/piirkondlikul/riiklikul tasandil luuakse ametkondade vahelised koostöögrupid, millel on ühine eesmärk
Grupid kohtuvad regulaarselt ja neil võiks olla eestvedaja
LSV juhtumite puhul on üldiselt juhtumikorraldaja sotsiaalvaldkonna spetsialist, kuid grupi võib asutada ja seda juhtida mistahes institutsioon
Iga osalev ametkond määrab võrgustikku oma esindajad, kellel on selged kohustused nii võrgustiku kui ka ametkondade osas
Ühine arusaam koostööst, mis rajaneb sarnastel põhimõtetel ja ühistel eesmärkidel.
Võrgustikutöö parandab ohvri turvalisust ja tagab koordineeritud abi andmise.
Eesmärk: tuvastada kõrge LSV riskiga täisealised ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös ennetades seeläbi kõige raskemaid tagajärgi.
Osalejad: tuumik – ohvriabi, politsei, omavalitsuse, naiste tugikeskuse, prokuratuuri, lastekaitse esindajad, meditsiinivaldkond + juhtumipõhiselt nt haridusasutus, töötukassa jne
Töövorm: regulaarsed juhtumipõhised koosolekud, ühel koosolekul võidakse arutada mitut juhtumit.
Piirangud: ajamahukas, rakendatav kõrgohtlike LSV juhtumite puhul.
Eesmärk: tuua kokku kogukonna võtmeisikud ning töötada välja strateegiad ja menetlustoimingud väärkohtlemisele reageerimiseks.
Osalejad: juhtrühmade ja väiksemate rühmade koosolekud. Juhtrühmadesse kuuluvad nii teenuseosutajad kui ka muud spetsialistid, kogukonna liikmed ja sidusrühmad
Töövorm:
Piirangud: eeldab tugevat juhtimist ja jätkuvat rahastust; probleemid võivad tuleneda ametite erinevatest prioriteetidest ja volitustest.
Eesmärk: vägivalla, seksuaalkuritegude, vanemaealiste väärkohtlemise või inimkaubanduse ohvritele (olenemata riski tasemest) teenuste osutamine ühes asukohas.
Osalejad: politsei, õigusabi, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste spetsialistid
Töövorm:
Piirangud:
Eesmärk: laiendab MARACi põhimõtteid keskmise ja madalama riskiga juhtumitele, mis vajavad koordineerimist ja tõhusat toetust, keskendudes vägivalla eskaleerumise vältimisele
Osalejad: politsei, tervishoid, sotsiaaltöötajad ja lähisuhtevägivallal juhtumitele spetsialiseerunud teenused
Töövorm:
Piirangud:
Eesmärk: sujuvam juhtumikorraldus, jaotades LSV juhtumid riski, keerukuse ja kiireloomulisuse alusel, et jaotada ressursse tõhusamalt
Osalejad: politsei, ohvriabi, sotsiaaltöötajad ja õigusteenused.
Töövorm:
Piirangud:
Marina on rändetaustaga 35-aastane naine, kolme lapse ema, kes on viimased kaheksa aastat olnud abielus Juhaniga. Peres kasvab kolm last, neist kaks vanemat on Marina eelmises tabielust ja üks Juhaniga ühine. Marina ei tööta, kuid ta on sotsiaalselt väga aktiivne. Ta on atraktiivne, tal on palju sõpru ja suur sotsiaalne võrgustik.
Juhan on tuntud edukas ärimees, kellel on palju kontakte. Teda peetakse meeldivaks inimeseks, kes on hea ja hooliv isa ning abikaasa. Kodus on Juhan väga domineeriv ja püüab Marinat kontrollida. Marina on korduvalt kogenud Juhanist lähtuvat peamiselt psühholoogilist vägivalda, kuid ei ole pidanud neid vahejuhtumeid eriti tõsiseks.
Pärast üht raskemat füüsilist rünnakut viis üks sõpradest Marina EMO-sse. Oli selge, et Marinat on pekstud, kuid ta keeldus EMO uksest sisse minemast. Lõpuks õnnestus sõbral teda siiski veenda. Sõber helistas häirekeskusesse, et juhtumist teatada. Politsei saabudes eitas Marina vahejuhtumi toimumist. Tema sõber rõhutas korduvalt, et kui Marina peaks lapsed Juhani juurest ära viima, otsiks Juhan naise üles ja tapaks ta.
Järgmisel päeval uurijaga kohtudes eitas Marina jätkuvalt, et vahejuhtum aset leidis. Marinal oleks võimalus ja valmisolek koos lastega Eestis lahkuda teise EL-i riiki, kus tema õde on valmis teda toetama. Juhan on ähvardanud Marina tappa juhul, kui ta peaks teise riiki kolima.
Ülesanne: Tuvastage erinevad asutused, mis võiksid olla kaasatud võrgustikutöösse, et aidata Marinat ja tema lapsi, tagada nende turvalisus, võtta Juhan vastutusele ning ennetada femitsiidi.
| Tegevus | Kaasatud asutused | Töövoog |
|---|---|---|
| 1. Teatamine vahejuhtumist – Sõber viib Marina EMOsse ja annab vahejuhtumist teada häirekeskusele, teavitatakse politseid. | Politsei, päästekeskus, tervishoiuteenused | Marina sõber võtab pärast rünnakut ühendust päästekeskusega. EMOs fikseeritakse Marina vigastused. |
| 2. Esmane kontakt ja riskihindamine – Politsei kohtub Marina ja tema sõbraga; Marina eitab väärkohtlemist. Ohvriabi/naiste tugikeskus pakub psühhosotisaalset tuge ja viib läbi riskihindamise. | Politsei, ohvriabi | Politsei hindab vahetut riski; Ohvriabi/naiste tugikeskus selgitab võimalusi turvalisuse tagamiseks. |
| 3. Riskihindamine ja turvalisuse plaan – Politsei ja ohvriabi/naiste tugikeskus viivad läbi riskihindamise . Ohvriabi/naiste tugikeskus koostab turvalisuse plaani. | Politsei, sotsiaaltöötaja, ohvriabi, naiste tugikeskus | Võrgustiku liikmed viivad läbi riskihindamise ja koostavad plaani, kuidas tagada Marinale turvaline majutus ja üldine turvalisus. |
| 4. Lähenemiskeeld ja õigusabi – Prokuratuur taotleb ajutist lähenemiskeeldu; Marinale pakutakse juriidilist nõustamist lahutuse ja laste hooldusõiguse küsimustes. | Politsei, prokurör, õigusabi, naiste tugikeskus | Prokurör taotleb ajutist lähenemiskeeldu, kui see on vajalik jätkuva vägivalla ära hoimiseks; võimalike õigusküsimuste lahendamiseks saab Marina juriidilist nõustamist. |
| 5. Laste heaolu ja kaitse – lastekaitse hindab laste turvalisust. | Politsei, KOV | Lastekaitse hindab Marina laste turvalisust ja teeb kindlaks, kas nad on Juhani käitumise tõttu ohus või kas võib esineda ohtu, kui nad jäävad samasse elukohta. Politsei võib sekkuda, kui on vahetu oht laste elule ja turvalisusle. |
| 6. Pidev toetus ja jälgimine – sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja politsei jälgivad juhtumit pidevalt. Marina saab jätkuvat psühhosotsiaalset ja juriidiist nõustamist. | Politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, KOV, õigusabi | Regulaarne riski- ja abivajaduse hindamine ja plaani täiendamine tagavad pideva kaitse ja toetuse. Ohvriabi / naiste tugikeskus on Marinaga pidevalt kontaktis pakkudes psühhosotsiaalset nõustamist ja tagades, et ta on teadlik oma õigustest ja võimalustest. Politsei jälgib Juhani liikumist ja suhtlust Marinaga tagades, et Juhan täidab kõiki määratud piiranguid. |
| 7. Elukoha muutmine – sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja ohvriabi toetavad kolimisplaanide tegemisel, politsei pakub vajadusel kaitset. | Politsei, KOV, ohvriabi, naiste tugikeskus | Marinat toetatakse, et tagada turvaline kolimine. |
| 8. Pikaajaline taastumine ja taasintegreerimine – Marina saab vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi, teraapiat ja juriidilist nõustamist, et toetada vägivallast väljumist. | Sotsiaaltöötaja, vaimse tervise spetsialistid, ohvriabi, naiste tugikeskus, õigusabi | Sotsiaaltöötaja ja ohvriabi/naiste tugikeskus toetavad Marina pikaajalist taastumist pakkudes vajaduspõhiselt eluruumi, sotsiaaltoetusi ja toetades taasintegreerumist kogukonda, samal aja kui vaimse tervise spesialistid pakuvad võimalusi traumatööks. Marinale pakutakse jätkuvat juriidilist nõustamist käimasolevate kohtumenetluste juures, sh lahutus ja hooldusõigusküsimused. |
Jane, 32-aastane kahe väikese lapse ema, on olnud oma partneri Jaaniga koos 10 aastat. Viimase paari aasta jooksul on suhe muutunud üha vägivaldsemaks. Jaan on varemgi käitunud kontrollivalt, sealhulgas isoleerinud Jane oma perekonnast ja sõpradest, jälginud tema telefoni ja sotsiaalmeediat ning kontrollinud majapidamise rahaasju. Viimasel ajal on väärkohtlemine eskaleerunud füüsilise vägivallani, kusjuures Jaan lööb ja ähvardab Janet sageli. Jane kardab oma elu ja laste turvalisuse pärast.
Eelmisel nädalal, pärast eriti vägivaldset vahejuhtumit, kus Jaan ähvardas Janet laste ees noaga, pöördus Jane politseisse. Politsieametnikud märkasid Jane nähtavaid vigastusi ja laste silmnähtavat häiritust. Jane tunnistas, et ta oli varem kartnud vägivallast teatada, sest Jaan ähvardas, et ta võtab lapsed ära, kui Jane kunagi peaks ta maha jätma.
Jane ütles, et Jaan kuritarvitab uimastavaid aineid, eriti alkoholi, mis näib vägivalda süvendavat. Ta mainis ka, et tal puudub juurdepääs pere rahaasjadele, kuna Jaan kontrollib kogu raha, mistõttu ta on temast rahaliselt sõltuv. Lisaks väljendas ta muret, et Jaanil on relvaluba ning nende kodus on tulirelv.
Jane on nüüd valmis suhtest lahkuma, kuid ei tea, kuhu minna või kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Ta kardab, et Jaan teeb oma ähvardused teoks, kui ta üritab lahkuda.
Ülesanne: Tuvastage erinevad asutused, mis võiksid olla kaasatud võrgustikutöösse, et aidata Janet ja tema lapsi, tagada nende turvalisus ning võtta Juhan vastutusele. Lähtu eeldusest, et Jane juhtum suunatakse MARAC mudelisse.
| Tegevus | Kaasatud asutused | Töövoog |
|---|---|---|
| 1. Vahejuhtum ja teavitamine – pärast seda, kui Jaan ähvardab Janet noaga, pöördub Jane politsei poole. Politsei paneb tähele nähtavaid vigastusi ja laste häiritust. | Politsei, ohvriabi/naiste tugikeskus | Politsei dokumenteerib tõendid ja hindab vahetut riski Janele ja tema lastele. Janet informeeritakse abi ja toetuse võimalustest. |
| 2. Riskihindamine ja suunamine MARAC võrgustikku – Jane juhtum tuvastatakse, kui kõrge riskiga vägivalla eskaleerumise, relvade olemasolu, ainete kuritarvitamise, majandusliku vägivalla ning Jane ja laste ähvardamise tõttu. | Politsei, ohvriabi, MARAC koordinaator | Viiakse läbi DASH (Domestic Abuse, Stalking, and Harassment) riskihindamine ja tuvastatakse, et juhtum on kõrge riskiga. Juhtum suunatakse MARAC võrgustikku. |
| 3. MARAC võrgustiku kohtumine ja infovahetus – MARAC võrgustik kohtub, esindatud on asjakohased ametid ja Jane, koos arutatakse Jane juhtumit, koostatakse ühine tegevusplaan. | Politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, lastekaitse, vägivallast loobumise tugiliin | MARAC võrgustikukohtumisel arutavad võrgustiku liikmed riske, hektekolukorda ja olemasolevaid ressursse. Koostatakse tegevusplaan, sh sammud, mida Jane ja laste kaitsmiseks ette võtta. Jane annab plaani oma sisendi. |
| 4. Kaitsemeetmete rakendaminen – MARAC kohtumise järgselt astutakse esimesed sammud tagamaks Jane ja laste turvalisus. | Politsei, prokuratuur, kohus, lastekaitse, ohvriabi, naiste tugikeskus | Kohus kohaldab lähenemiskeeldu, politsei on valmis reageerima, kui Jaan piirangutest kinni ei pea, politsei konfiskeerib relvad. Samal ajal koostab ohvriabi/naiste tugikeskus koos Janega turvalisuse plaani ja pakub vajadusel turvalist majutust. Lastekaitse jälgib laste heaolu ja turvalisust. |
| 5. Õigusabi ja sotsiaaltoetused – Jane saab juriidilist nõustamist ja tuge hooldusõigusvaidluse ja lähenemiskeelu osas. Jane saab vajaduspõhiselt sotsiaaltoetusi ja –teenuseid. | Politsei, sotsiaaltöötaja, lastekaitse, ohvriabi, naiste tugikeskus | Juriidiline nõustamine toetab Janet vajadusel laste ja lahutusega seotud küsimustes, samal ajal sotsiaaltöötaja toetab Janet finantsküsimustega tegelemisel ja heaolu suurendamisel. Lastekaitsetöötaja jälgib laste ja Jaani vahelist suhtlemist ja vajadusel sekkub. Ohvriabi / naiste tugikeskus tagavad, et Jane oleks teadlik oma õigustest ja võimalustest. |
| 6. Jätkuv tugi ja jälgimine – Jaani käitumise ja Jane turvalisuse jätkuv jälgimine ning samal ajal Jane ja laste jätkuv toetamine. | Politsei, sotsiaaltöötaja, lastekaitse, ohvriabi, naiste tugikeskus | Politsei jälgib, kas Jaan täidab lähenemiskeeldu ja uurib ähvardusi, samal ajal ohvriabi/naiste tugikeksus pakub Janele jätkuvat psühhosotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Lastekaitse jälgib laste heaolu ja pakub vajadusel teraapiat, ja sotsiaaltöötaja toetab Janet vajaduspõhiselt, muuhulgas eluasemeteenuse ja tööhõivega seotud küsimustes. |
| 7. Pikaajaline taastumise ja taasintegratsiooni toetamine – Jane jätkuv toetamine vägivallast väljumisel ja kogukonda integreerumisel, foouses on Jane iseseisvus ja turvalisus. | Sotsiaaltöötaja, vaimse tervise spetsialistid, ohvriabi, naiste tugikeskus | Sotsiaaltöötaja toetab Janet majandusliku sõltumatuse saavutamisel, fookuses stabiilne eluruum ja tööga hõivatus, vaimse tervise spetsialist pakub Janele ja lastele jätkuvat nõustamist. Ohvriabi / naiste tugikeskus hoiab juhtumil silma peal ja tagab, et Janel on uue eluga kohanemisel vajalik toetus olemas. |
Kaasrahastanud Euroopa Komisjoni CERV Daphne Programm. Leping nr. 101096908
