Tere tulemast! Osalejad täiendavad oma teadmisi ja oskusi järgmistes valdkondades:
Millised on peamised riskihindamise elemendid?
Väljakutsed LSV juhtumite riskihindamise läbiviimisel
Peamised riskifaktorid nii ohvri, kui toimepanija puhul
Soovitused riskihindamise läbiviimiseks
Riskitegurite tuvastamine
Riskitasemed
Hea riskihindamisvahendi kriteeriumid
Riskide haldamise strateegiad
Optimaalsed kaitsemeetmed madala riskiga olukordades
Politseiametnikud peavad ära tundma, millal konkreetne juhtum tuleks liigitada lähisuhtevägivallaks:
Eestis kasutatakse mõisteid „perevägivald“ ja „lähisuhtevägivald“ sünonüümidena. Vastavalt Istanbuli konventsiooni artiklile 3 on „perevägivald igasugused füüsilise, seksuaalse, psüühilise ja majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivalla akti toimepanija elab või on elanud ohvriga samas elukohas.“ Sarnaselt defineerib perevägivalla ohvriabi seaduse § 4 lg 5.
Politseiametnikud peavad sündmuskohal kiiresti otsustama, kuidas ohvreid ja nende lapsi kaitsta
Riskihindamiseks on erinevaid meetodeid, mida sageli viiakse läbi väga lühikese aja jooksul ja stressirohketes tingimustes
Spetsialistid rakendavad riskide hindamisel sageli riskihindamisvahendi, professionaalse hinnangu ja isikliku kogemuse kombinatsiooni
Standardiseeritud riskihindamisvahendid on testitud ja abiks riskitaseme määramisel, et otsustada, kuidas reageerida
Vägivalla retsidiivsuse riski hindamise käigus hinnatakse tõenäosust, et teatud aja jooksul toimub uus vahejuhtum, võttes aluseks riski- ja kaitsetegureid, mille seos ja selle seose tugevus vägivalla retsidiivsusega, eriti raske või surmaga lõppeva vägivalla puhul, on empiiriliselt tõestatud.
Riskide hindamisel on oluline võtta arvesse iga aspekti ja mõjutavat tegurit. Arvesse tuleb muuhulgas võtta ohvri enda tajutud riski, sest kuigi tal võib olla raske mõõta iga konkreetset näitajat, tunneb ta toimepanijat kõige paremini ja teab, kuidas ta konkreetsetes olukordades käitub.
Lisaks kinniste küsimuste esitamisele teatud konkreetsete aspektide kohta, tuleb kasutada vaba meenutust ja lasta ohvril rääkida. Ärge segage vabale meenutusele vahele, et ohver ühelt poolt tunnetaks end vabalt ja enesekindlalt, teiselt poolt aga ka selleks, et ta ei unustaks ühtki aspekti.
Tuvastatavad riskinäitajad, vägivallatsejal on potentsiaal tekitada tõsist kahju, kuid see on ebatõenäoline. Tähele tuleb siiski panna, et pere olukorra muutumine, võib kaasa tuua riskitaseme tõusu. Muutused võivad olla näiteks töökoha/eluruumi kaotamine, suhete purunemine, uimastavate ainete tarvitamine jms.
Tuvastatud põhinäitajad viitavad uue vägivallateo toimumise võimalikkusele samas lähisuhtes. Tavaliselt esineb vägivalla ja väärkohtlemise ajalugu, kusjuures partner näitab täielikku hoolimatust ohvri heaolu suhtes. Olulised näitajad on vägivalla raskusastme tõus ja sageduse suurenemine, tapmisähvardused, jälitamine, kägistamine või lämmatamine, sundiv kontroll.
On oluline, et ohver on teadlik, kes tema juhtumi jälgimisega tegelevad ja aitavad vajadusel kohaldada kaitsemeetmeid.
Sõltumata juhtumi riskitasemest peab ohver teadma, et iga uue vahejuhtumi korral on võimalik pöörduda uuesti spetsialisti poole ja viia läbi riskihindamine, kohandades ohvrit toetavaid meetmeid vastavalt vajadusele ja olukorrale.
Esmareageerijad EI paku ohvritele nõustamist
→ teostavad esmase riskihindamise ja tagavad turvalisuse
→ seejärel suunavad naiste tugikeskuse ja/või ohvriabi teenusele
MADAL TUVASTATUD RISK
TEAVE JA ABI + TEGEVUSED:
OHVRILE:
TOIMEPANIJALE:
Füüsiliste ja kognitiivsete haavatavuste hindamine: vanemaealistel ohvritel võivad esineda füüsilised piirangud, kroonilised haigused või puue, mis võivad muuta nad haavatavamaks lähisuhtevägivalla suhtes ja võivad vähendada nende võimekust abi otsida.
Toimepanijast sõltuvuse hindamine: ohver võib igapäevaste vajaduste rahuldamisel olla toimepanijast sõltuv. See raskendab vägivallast teatamist ja vägivaldsest suhtest lahkumist, kuna ohver võib karta häbimärgistamist ja/või hoolekandeasutusse paigutamist.
Sotsiaalse isolatsiooni hindamine: vanemaealised ohvrid võivad olla sotsiaalses isolatsioonis tingituna liikumisprobleemidest, sotsiaalse võrgustiku kadumisest või teadlikust isoleerimisest.
Võimu ja kontrolli dünaamika hindamine: toimepanija võib kohelda ohvrit vähemvõimekana või lugupidamatult, kontrollida tema finantsasju ning väärkohelda ohvrit füüsiliselt ja psühholoogiliselt, sealhulgas manipuleerida ja ähvardada, et ohvrit allutada.
Suhtlemisraskuste hindamine: kuulmislangus- ja/või kõnepuue, hirm ja usaldamatuse tõttu tekkinud vastumeelsus võivad takistada suhtlemist ja otsuste langetamist.
LSV riskihindamisel keeruline ennustada femitsiidi
Politseiametnikud ei ole nõustajad
LSV puhul sageli vajadus sotsiaaltöötaja abi järele keeruliste probleemide lahendamiseks, kuid ohvrid ei pruugi selle abini (õigeaegselt) jõuda
“Naine saabub politseijaoskonda, väites, et on hirmul, kuna tema abikaasa on teda kaelast kinni võtnud. Tal ei ole füüsilisi vigastusi, kuid ta on silmnähtavalt ärev. Neil on kaks last, 4- ja 7-aastane, kes olid vahejuhtumi toimumise ajal koos vanematega kodus.”
Rapid Video Response (RVR) – kiire videovastuse tööriist Suurbritannias: pakub ohvritele turvalises kohas viibides, kui toimepanijat juures ei ole, kohest videovastust: 3 minuti vs 32 tundi vastamisaeg
Ühine reageerimine:
https://science.police.uk/delivery/case-studies/improving-response-to-victims-of-domestic-violence/
International Association of Chiefs of Police, Assessing the Impact of Co-Responder Team Programs
Kaasrahastanud Euroopa Komisjoni CERV Daphne Programm. Leping nr. 101096908
