Tere tulemast! Osalejad täiendavad teadmisi ja oskusi järgmistes teemades:
Erinevate asutuste (politsei, kohtud, lastekaitseasutused) ära kasutamine
Mis teeb institutsioonid haavatavaks võimalike toimepanijate manipuleerimise suhtes?
Kuidas rääkida toimepanijaga vägivallast?
Üldised ja konkreetsed küsimused
Miks on vaja töötada toimepanijatega?
Kas toimepanijatele suunatud programmid toimivad?
Politsei roll
Politsei saab teate Jaanilt, kes teatab, et tema naine Marta karjub ja lööb lapsi. Mees on mures, et Marta võib lastele tõsiselt liiga teha. Mehe sõnul on mure sellevõrra suurem, et naisel diagnoositi hiljuti depressioon ja pooleli on medikamentoossne ravi.
Politsei kontrollib andmeid ja saab teada, et 3 kuud tagasi süüdistati Jaani Marta kehalises väärkohtlemises, kuid menetlus lõpetati tõendite puudumise tõttu ja mõjutusvahendeid ei kohaldatud.
Jõudes Marta ja Jaani koju, märkab politsei, et Anna (12) istub nurgas ja mängib videomängu, ja Mark (6) nutab ja kallistab isa. Marta nutab ja vabandab laste ees. Ta ütleb, et käitus lastega halvasti ja tal on kahju, et neid lõi. Jaan ütleb, et Marta on lastele ohtlik ja lastekaitse peab reageerima, kuna Marta psüühikahäire on väljumas kontrolli alt.
Pärast vestlust perekonnaliikmetega ja olukorra jälgimist, otsustab patrullpolitseinik edastada info lastekaitsele ja uurijale.
Mis võib juhtuda järgmiseks? Kuidas võiks süsteem reageerida?
Millised võivad olla selle reaktsiooni tagajärjed Marta ja laste jaoks? Aga Jaani jaoks?
Illustratsioon kohandatud: Safe & Together Institute, publication: How domestic violence perpetrators manipulate systems
Toimepanijad püüavad kasutada erinevaid ametiasutusi (politsei, kohus, lastekaitse) teostamaks võimu ja kontrolli oma (endise) partneri üle. Miks?
Valesüüdistuste esitamine
Ohvri haavatavuse ärakasutamine
Staatuse, võimu, rahaliste vahendite ja privileegide ärakasutamine
Haavatavus 1:
erinevad ootused emadele ja isadele vanemana
Haavatavus 2:
uskumus, et LSV keskkonnas kasvamine mõjutab last ainult juhul, kui vägivald on suunatud otse lapse vastu
Haavatavus 3:
silotornides töötamine
Haavatavus 4:
vähene või ebapiisav LSV-alane teadlikkus
Kui meil on emadele kõrgemad ootused, kui isadele, võime:
Umbes 1/3 – 2/3 lastest kogevad vahetut füüsilist/seksuaalset vägivalda.
LSV on rünnak imiku/lapse ja tema ema vahelise suhte vastu, mis kahjustab ema füüsiliselt ja/või vaimselt selliselt, et tema võimekus lapsevanemana võib olla pärsitud.
Vägivalla pealt nägemine on vägivald lapse vastu.
2. Kui toimepanija kahjustab last otseselt.
Umbes 1/3 – 2/3 lastest kogevad vahetut füüsilist/seksuaalset vägivalda.
3. Kui ema vanemlikud oskused on vägivalla tagajärjel nõrgenenud, mõjutab see otseselt lapse heaolu ja arengut.
LSV on rünnak imiku/lapse ja tema ema vahelise suhte vastu, mis kahjustab ema füüsiliselt ja/või vaimselt selliselt, et tema võimekus lapsevanemana võib olla pärsitud.
4. Kui vägivaldne vanem otseselt kahjustab või nõrgestab ema ja lapse vahelist suhet, õõnestades ema vanemlust.
Laste kokkupuutel LSVga on sageli tõsiseid ja pikaajalised tagajärjed (Carlson 2000; Kilpatrick & Williams, 1997). Lapsed, kes on LSV tunnistajaks ja lapsed, keda kuritarvitatakse, kogevad sarnaseid tagajärgi (Jaffe et al. 1986).
Pea meeles:
Töö toimepanijatega
Naabrid teavitasid häirekeskust ühest korterist kostvast karjumisest. Patrullpolitseinikud sisenevad korterisse, kus kõik tundub olevat rahulik. Mõlemad abikaasad, Richard ja Emily, selgitavad, et neil oli tuline vaidlus pere majandusliku olukorra üle, vägivalda ei olnud ja kõik on korras.
Vestluse käigus kurdab Richard, et tema töö kõnekeskuse operaatorina on ebakindel ja ta on perekonnas ainuke, kes tööl käib, kuna tema naine Emily on alates laste sünnist kodune olnud ja laste eest hoolitsenud. Richard selgitab, et hea isana on ta alati kõvasti tööd teinud. Ta kritiseerib oma naist ja on vihane, kuna Emilyl on puudlikud vanemlikud oskused, ta on liiga järeleandlik, on jätnud hooletusse nii enda, kui majapidamise, ta ei oska ennast kehtestada ja tundub, et tal “ei ole kuhugi kiiret” töö leidmisega, kuna ta on alati olnud laisk ja passiivne. Richardile meeldiks, kui Emily jätaks lapsed rohkem Richardi ema hoolde, kes tuleb lastega oluliselt paremini toime, kui Emily ema, kellega Emily peaks Richardi hinnangul üldse vähem suhtlema. Richard: “Teie olete ekspert ja saate aru, ta on ainus laps, printsess. Ta on oma ema tütar.” Eeltoodud põhjustel tülitsevad nad sageli.
Millised on suhted kodus/partneriga? Millisena näete oma paarisuhet?
Enamikel paaridel on eriarvamusi. Kuidas Teie ja Teie partner erimeelsusi ja konflikte lahendate?
Kuidas tavaliselt käitute, kui olete vihane? Mis juhtub, kui viha eskaleerub?
Kas Teie partner (või lapsed) kardavad Teid mõnikord?
Kas olete teinud või öelnud midagi, mida hiljem kahetsete?
Kas olete kunagi käitunud viisil, mis valmistab Teile endale piinlikkust või hirmutab Teid?
Kas tülid on kunagi muutunud füüsiliseks?
Kas olete kunagi olnud mures oma käitumise pärast?
Kas olete armukade, kui partner on koos teiste inimestega?
Kuidas suhtute sellesse, kui partner õpib/töötab kodust väljaspool?
Kuidas reageeriksite, kui ta sooviks seda teha?
Kuidas suhtute sellesse, et partner veedab aega oma päritoluperekonna või sõpradega?
Kas karjute oma partneri peale või kohtlete teda mõnikord autoritaarselt?
Kas olete kunagi oma partnerit löönud või tõuganud?
Kas olete kunagi ähvardanud talle haiget teha? Relvaga?
Kas olete talle kunagi haiget teinud?
Kas tüli või vaidluse tõttu on tehtud politseile väljakutse?
Kas Teie probleem X (stress, alkoholism, armukadedus vms) on mõjutanud teie suhet? Kuidas?
Mida arvab Teie partner probleemist X? Kuidas see teda mõjutab?
Kuidas käitute oma partneri ja/või lastega, kui olete X (armukade/joobes/närviline)?
Kas olete kunagi, kui olete olnud väga X, kaotanud enesevalitsuse partneri ja/või lastega? Kuidas käitusite?
Kui probleem X oli hullem, kas tegite kunagi midagi, mida hiljem kahetsesite?
Mis on kõige hullem asi, mis juhtus, kui olite X?
Kas olete, olles X, kunagi mõelnud sellele, et ennast vigastada või tappa?
Kas olete mõelnud teiste vigastamisele või tapmisele?
Läbiviijad väljaõppinud professionaalid
Pikaajalised (vähemalt 6 kuud vastavalt toimepanijatele suunatud programmide Euroopa standardile), enamasti sagedusega kord nädalas
Enamasti grupisekkumised
Spetsiifilised sekkumised, mis keskenduvad ohvrite (peamiselt naised ja lapsed) turvalisuse tagamisele töötades toimepanijatega eesmärgiga muuta nende uskumusi ja seeläbi lõpetada vägivald
Toimepanijad põhjustavad kahju. Nad tuleb vastutusele võtta/peavad võtma vastutuse.
Millist jäämäe osa me mõjutame:
Nii toimepanijad, kui nende (endised) partnerid täheldasid märkimisväärset psühholoogilise, füüslilise ja seksuaalse vägivalla vähenemist pärast seda, kui toimepanija läbis programmi.
WWP EN (2023). Change is possible: Results from the IMPACT Outcome Monitoring Toolkit
Uuringud näitavad, et toimepanija valmisolek abi vastu võtta on kõige kõrgem seitsme päeva jooksul pärast vägivaldset vahejuhtumit – seda nimetatakse motivatsiooniaknaks. See näitab, kui oluline on suunata toimepanija võimalikult kiiresti tugiprogrammidesse.
Selle taga on mitu põhjust: toimepanija võib olla nn kahetsusfaasis (vt vägivallatsükli mudelit), teda mõjutab juhtunu ja ta soovib näidata, et teeb koostööd ja „on korras“, ning kaitsemehhanismid, mis kipuvad vägivalda pisendama, õigustama või süü teistele panema, ei ole veel täielikult aktiveerunud (juhtunu mälestus on veel värske).
Teised institutsioonid – näiteks kohtud, prokuratuur või lastekaitse – sekkuvad enamasti alles palju hiljem.
Eestis ei ole laialdaselt rakendatud spetsiaalseid pikaajalisi sekkumisprogramme, mis oleksid süsteemselt suunatud lähisuhtevägivalla toimepanijatele.
Tasuta vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. Tugiliin on avatud esmaspäevast reedeni, kell 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kaasrahastanud Euroopa Komisjoni CERV Daphne Programm. Leping nr. 101096908