Moodul 6 – Töö lähisuhtevägivalla toimepanijatega

Tere tulemast! Osalejad täiendavad teadmisi ja oskusi järgmistes teemades:

  1. Strateegiad, mida lähisuhtevägivalla (LSV) toimepanijad kasutavad süsteemi manipuleerimiseks.
  2. Toimepanija käitumise vaidlustamine ja temale vastutuse panemine.
  3. Toimepanijatele suunatud programmid.

Milliseid strateegiaid kasutavad LSV toimepanijad süsteemidega manipuleerimiseks?

Erinevate asutuste (politsei, kohtud, lastekaitseasutused) ära kasutamine

Mis teeb institutsioonid haavatavaks võimalike toimepanijate manipuleerimise suhtes?

Toimepanijatega suhtlemine

Kuidas rääkida toimepanijaga vägivallast?

Üldised ja konkreetsed küsimused

LSV toimepanijatele suunatud programmid

Miks on vaja töötada toimepanijatega?

Kas toimepanijatele suunatud programmid toimivad?

Politsei roll

Politsei saab teate Jaanilt, kes teatab, et tema naine Marta karjub ja lööb lapsi. Mees on mures, et Marta võib lastele tõsiselt liiga teha. Mehe sõnul on mure sellevõrra suurem, et naisel diagnoositi hiljuti depressioon ja pooleli on medikamentoossne ravi.

Politsei kontrollib andmeid ja saab teada, et 3 kuud tagasi süüdistati Jaani Marta kehalises väärkohtlemises, kuid menetlus lõpetati tõendite puudumise tõttu ja mõjutusvahendeid ei kohaldatud.

Jõudes Marta ja Jaani koju, märkab politsei, et Anna (12) istub nurgas ja mängib videomängu, ja Mark (6) nutab ja kallistab isa. Marta nutab ja vabandab laste ees. Ta ütleb, et käitus lastega halvasti ja tal on kahju, et neid lõi. Jaan ütleb, et Marta on lastele ohtlik ja lastekaitse peab reageerima, kuna Marta psüühikahäire on väljumas kontrolli alt.

Pärast vestlust perekonnaliikmetega ja olukorra jälgimist, otsustab patrullpolitseinik edastada info lastekaitsele ja uurijale.

Mis võib juhtuda järgmiseks? Kuidas võiks süsteem reageerida?

Millised võivad olla selle reaktsiooni tagajärjed Marta ja laste jaoks? Aga Jaani jaoks?

Milliseid strateegiaid kasutavad LSV toimepanijad süsteemidega manipuleerimiseks

Illustratsioon kohandatud: Safe & Together Institute, publication: How domestic violence perpetrators manipulate systems

Lähisuhetes on vägivald tihedalt seotud võimu ja kontrolliga.

Toimepanijad püüavad kasutada erinevaid ametiasutusi (politsei, kohus, lastekaitse) teostamaks võimu ja kontrolli oma (endise) partneri üle. Miks?

  • nimetatud süsteemidel on (tajutud) võimupostisioon ohvri suhtes
  • see on üks sundiva kontrolli taktikatest
  • erinevad süsteemid ei ole tavaliselt valmis sellist tüüpi manipuleerimist juhtumipõhiselt tuvastama ja sellele reageerima
  • mõnel juhul on manipulatsioon edukas

Instituudi Safe ja Together andmetel on mitmeid viise, kuidas toimepanijad võivad üritada manipuleerida erinevate süsteemidega:

Valesüüdistuste esitamine

Ohvri haavatavuse ärakasutamine

Staatuse, võimu, rahaliste vahendite ja privileegide ärakasutamine

Mis teeb asutused haavatavaks toimepanija võimalikule manipuleerimisele?

Haavatavus 1: erinevad ootused emadele ja isadele vanemana

Kui meil on emadele kõrgemad ootused, kui isadele, võime:

  • eeldada, et ema peab lapsi kaitsma ja astuma samme vägivalla lõpetamiseks ja laste turvalisuse tagamiseks (panemata samal ajal tähele, et vägivalla eest on vastutav vägivalla toimepanija)
  • kergekäeliselt pidada naist halvaks emaks
  • kergekäeliselt pidada toimepanijat heaks isaks, kui ta teeb midagi vanema jaoks elementaarset
  • kergemini uskuda toimepanija poolt laste ema vastu esitatud süüdistusi

Kuidas võib vägivaldne vanem last kahjustada?

  1. Kui laps on pealtnägijaks vägivallale, mida pannakse toime tema vanema – tavaliselt ema – vastu, on juba pelgalt vägivalla nägemine, kuulmine või tunnetamine lapse turvatunde jaoks sügavalt traumeeriv. Selle eest vastutab toimepanijast lapsevanem.

    Vägivalla pealt nägemine on vägivald lapse vastu.

  2. Kui toimepanija kahjustab last otseselt


    Umbes 1/3 – 2/3 lastest kogevad vahetut füüsilist/seksuaalset vägivalda.

  3. Kui ema vanemlikud oskused on vägivalla tagajärjel nõrgenenud, mõjutab see otseselt lapse heaolu ja arengut.


    LSV on rünnak imiku/lapse ja tema ema vahelise suhte vastu, mis kahjustab ema füüsiliselt ja/või vaimselt selliselt, et tema võimekus lapsevanemana võib olla pärsitud.

  4. Kui vägivaldne vanem otseselt kahjustab või nõrgestab ema ja lapse vahelist suhet, õõnestades ema vanemlust.
  1. Kui laps on pealtnägijaks vägivallale, mida pannakse toime tema vanema – tavaliselt ema – vastu, on juba pelgalt vägivalla nägemine, kuulmine või tunnetamine lapse turvatunde jaoks sügavalt traumeeriv. Selle eest vastutab toimepanijast lapsevanem.

Vägivalla pealt nägemine on vägivald lapse vastu.

2. Kui toimepanija kahjustab last otseselt.

Umbes 1/3 – 2/3 lastest kogevad vahetut füüsilist/seksuaalset vägivalda.

3. Kui ema vanemlikud oskused on vägivalla tagajärjel nõrgenenud, mõjutab see otseselt lapse heaolu ja arengut.

LSV on rünnak imiku/lapse ja tema ema vahelise suhte vastu, mis kahjustab ema füüsiliselt ja/või vaimselt selliselt, et tema võimekus lapsevanemana võib olla pärsitud.

4. Kui vägivaldne vanem otseselt kahjustab või nõrgestab ema ja lapse vahelist suhet, õõnestades ema vanemlust.

Oluline on rõhutada, et fookus kipub jääma eelkõige punktile 2 (otsene vägivald lapse vastu), samas kui ülejäänud viisid unustatakse või neid alahinnatakse – kuigi nende mõju lapse arengule võib olla sama tõsine.

Haavatavus 2: Uskumus, et LSV mõjutab last ainult juhul, kui vägivald on suunatud vahetult lapse vastu

Laste kokkupuutel LSVga on sageli tõsiseid ja pikaajalised tagajärjed (Carlson 2000; Kilpatrick & Williams, 1997). Lapsed, kes on LSV tunnistajaks ja lapsed, keda kuritarvitatakse, kogevad sarnaseid tagajärgi  (Jaffe et al. 1986).

Pea meeles:

  • Lapsed on alati LSV ohvrid – last on võimalik kahjustada mitmel erineval moel ning kõik need viisid on lapse arengule võrdselt kahjulikud.
  • Kui isa kasutab vägivalda lapse ema vastu, kahjustab ta sellega ka oma last – see on tema teadlik vanemlik valik.
  • Isadel on laste ees samasugune vastutus nagu emadel, ning me peame mõlemalt vanemalt ootama võrdselt hoolivat ja turvalist vanemlust.

Töö toimepanijatega

Naabrid teavitasid häirekeskust ühest korterist kostvast karjumisest. Patrullpolitseinikud sisenevad korterisse, kus kõik tundub olevat rahulik. Mõlemad abikaasad, Richard ja Emily, selgitavad, et neil oli tuline vaidlus pere majandusliku olukorra üle, vägivalda ei olnud ja kõik on korras.

Vestluse käigus kurdab Richard, et tema töö kõnekeskuse operaatorina on ebakindel ja ta on perekonnas ainuke, kes tööl käib, kuna tema naine Emily on alates laste sünnist kodune olnud ja laste eest hoolitsenud. Richard selgitab, et hea isana on ta alati kõvasti tööd teinud. Ta kritiseerib oma naist ja on vihane, kuna Emilyl on puudlikud vanemlikud oskused, ta on liiga järeleandlik, on jätnud hooletusse nii enda, kui majapidamise, ta ei oska ennast kehtestada ja tundub, et tal “ei ole kuhugi kiiret” töö leidmisega, kuna ta on alati olnud laisk ja passiivne. Richardile meeldiks, kui Emily jätaks lapsed rohkem Richardi ema hoolde, kes tuleb lastega oluliselt paremini toime, kui Emily ema, kellega Emily peaks Richardi hinnangul üldse vähem suhtlema. Richard: “Teie olete ekspert ja saate aru, ta on ainus laps, printsess. Ta on oma ema tütar.” Eeltoodud põhjustel tülitsevad nad sageli.

Kui suur on tõenäosus, et esitatud juhtumikirjelduses esineb vägivalda?
Millised on aspektid, mis sellele võiks viidata?
  • Kõik võimalikud väärkohtlemise indikaatorid tuleb fikseerida.
  • Indikaatoreid peab märkama ka siis, kui sekkumise põhjus on muu, kui LSV.

Kuidas rääkida toimepanijaga vägivallast?

Üldised küsimused

Millised on suhted kodus/partneriga? Millisena näete oma paarisuhet?

Enamikel paaridel on eriarvamusi. Kuidas Teie ja Teie partner erimeelsusi ja konflikte lahendate?

Kuidas tavaliselt käitute, kui olete vihane? Mis juhtub, kui viha eskaleerub?

Kas Teie partner (või lapsed) kardavad Teid mõnikord?

Kas olete teinud või öelnud midagi, mida hiljem kahetsete?

Kas olete kunagi käitunud viisil, mis valmistab Teile endale piinlikkust või hirmutab Teid?

Kas tülid on kunagi muutunud füüsiliseks?

Kas olete kunagi olnud mures oma käitumise pärast?

Kas olete armukade, kui partner on koos teiste inimestega?

Kuidas suhtute sellesse, kui partner õpib/töötab kodust väljaspool?
Kuidas reageeriksite, kui ta sooviks seda teha?

Kuidas suhtute sellesse, et partner veedab aega oma päritoluperekonna või sõpradega?

Kas karjute oma partneri peale või kohtlete teda mõnikord autoritaarselt?

Kas olete kunagi oma partnerit löönud või tõuganud?

Kas olete kunagi ähvardanud talle haiget teha? Relvaga? 

Kas olete talle kunagi haiget teinud?

Kas tüli või vaidluse tõttu on tehtud politseile väljakutse?

Konkreetsed suunavad küsimused: probleemi (X) tagajärgede uurimine

Kas Teie probleem X (stress, alkoholism, armukadedus vms) on mõjutanud teie suhet? Kuidas?

Mida arvab Teie partner probleemist X? Kuidas see teda mõjutab? 

Kuidas käitute oma partneri ja/või lastega, kui olete X (armukade/joobes/närviline)? 

Kas olete kunagi, kui olete olnud väga X, kaotanud enesevalitsuse partneri ja/või lastega? Kuidas käitusite?

Kui probleem X oli hullem, kas tegite kunagi midagi, mida hiljem kahetsesite? 

Mis on kõige hullem asi, mis juhtus, kui olite X? 

Kas olete, olles X, kunagi mõelnud sellele, et ennast vigastada või tappa?

Kas olete mõelnud teiste vigastamisele või tapmisele? 

See on eriti oluline juhtumite puhul, kus politseiametnikud ei sekku otseselt LSV tõttu, kuid on täheldanud peres võimalikke vägivallale viitavaid märke.

LSV toimepanijatele suunatud programmid

Mis on toimepanijatele suunatud programmid?

Läbiviijad väljaõppinud professionaalid

Pikaajalised (vähemalt 6 kuud vastavalt toimepanijatele suunatud programmide Euroopa standardile), enamasti sagedusega kord nädalas

Enamasti grupisekkumised

Spetsiifilised sekkumised, mis keskenduvad ohvrite (peamiselt naised ja lapsed) turvalisuse tagamisele töötades toimepanijatega eesmärgiga muuta nende uskumusi ja seeläbi lõpetada vägivald

Miks on oluline töötada LSV toimepanijatega?

Toimepanijad põhjustavad kahju. Nad tuleb vastutusele võtta/peavad võtma vastutuse.

Toimepanijatele suunatud programmide lisandväärtus

Millist jäämäe osa me mõjutame:

  • Piirangute kehtestamisega (piiravad ja repressiivsed meetmed)?
  • Tegevustega, mis on suunatud käitumise ja hoiakute muutmisele (võtmeaspekt toimepanijatele suunatud programmides)?

Kas toimepanijatele suunatud programmid toimivad?

Nii toimepanijad, kui nende (endised) partnerid täheldasid märkimisväärset psühholoogilise, füüslilise ja seksuaalse vägivalla vähenemist pärast seda, kui toimepanija läbis programmi.

WWP EN (2023). Change is possible: Results from the IMPACT Outcome Monitoring Toolkit

Politsei roll vägivaldse käitumise muutmise toetamisel vägivallatsejatele suunatud programmide kaudu

  • Mõnes riigis võib politsei kohustada toimepanijat programmi läbima.
  • Mõnes riigis saab politsei soovitada prokuratuurile või kohtule toimepanija suunamist programmi.
  • Mitmetes riikides saavad politseiametnikud soovitada toimepanijale programmis osalemist.

Politseiametnike poolt toimepanija programmi suunamise olulisus

  • Politsei sekkub tavaliselt kriisiolukorras. Paljudel juhtudel on see faas, millal toimepanija on valmis tegutsema (motivatsiooniaken).
  • Toimepanijad võivad tajuda politseiametnikke autoriteedina, mistõttu nad on rohkem valmis politsei soovitustega arvestama.
  • Mitmed toimepanijad tunnevad ennast pärast vägivallajuhtumit halvasti ja osa neist võtavad vastu soovitusi, kui nad tajuvad toetust.
  • Muude meetmete mõju suureneb, kui toimepanija on samal ajal programmis. Näiteks, kui on kohaldatud mingisugune piirang, aitavad spetsialistid, kes toimepanijaga töötavad, kaasa sellele, et toimepanija mõistaks ja aktsepteeriks piirangut, ei rikuks seadust ja suudaks varakult ise tuvastada ja juhtida täiendavaid riske.

Uuringud näitavad, et toimepanija valmisolek abi vastu võtta on kõige kõrgem seitsme päeva jooksul pärast vägivaldset vahejuhtumit – seda nimetatakse motivatsiooniaknaks. See näitab, kui oluline on suunata toimepanija võimalikult kiiresti tugiprogrammidesse.

Selle taga on mitu põhjust: toimepanija võib olla nn kahetsusfaasis (vt vägivallatsükli mudelit), teda mõjutab juhtunu ja ta soovib näidata, et teeb koostööd ja „on korras“, ning kaitsemehhanismid, mis kipuvad vägivalda pisendama, õigustama või süü teistele panema, ei ole veel täielikult aktiveerunud (juhtunu mälestus on veel värske).

Teised institutsioonid – näiteks kohtud, prokuratuur või lastekaitse – sekkuvad enamasti alles palju hiljem.

Kuhu toimepanija suunata?

Eestis ei ole laialdaselt rakendatud spetsiaalseid pikaajalisi sekkumisprogramme, mis oleksid süsteemselt suunatud lähisuhtevägivalla toimepanijatele.

Tasuta vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. Tugiliin on avatud esmaspäevast reedeni, kell 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee

Toimepanija programmi suunamise hea praktika

  • Tehke suunamine pärast seda, kui olete veendunud, et ohvri turvalisus on tagatud, tõendid kogutud ja olete loonud toimepanijaga esialgse kontakti.
  • Tehke suunamine ainult siis, kui toimepanija on valmis kuulama ja aru saama (kui ta ei ole alkoholi või muude ainete mõju all ega agressiivne).
  • Tunnistage olukorra keerulisust: “See on väga keeruline olukord, ma näen kui häiritud on kogu perekond.”
  • Normaliseerige vägivalla toimepanemisega seotud kahetsus: “Paljudele meestele, kellega ma kohtun, ei meeldi oma käitumine ja nad soovivad, et oleksid midagi teisiti teinud.”
  • Normaliseerige toetuse küsimine: “Elu on keeruline, suhted on keerulised, käitumise muutmine on ka keeruline. On täiesti normaalne, kui inimestel on tugi selleks, et välja mõelda, kuidas olla parem partner, isa ja tunda ennast paremini”.
  • Kasutage toimepanija poolt esitatud teavet ja sõnastust: “Kui sa ütlesid, et kaotasid enesevalitsuse…“, “Sa mainisid, et mõnikord on sul lühike süütenöör…”. Kasutage ainult sõnastust/informatsiooni, mida saate toimepanijalt, vältige ohvri kasutatud sõnastust.
  • Leidke “hea põhjus” selle konkreetse toimepanija muutumiseks: “Sa mainisid, et need olukorrad korduvad, ja sa muretsed, kuidas see mõjutab Sinu lapsi.”
  • Anna programmi koha baasinfot: “See on koht, kus mehed, kes mõnikord teevat haiget nendele, keda nad armastavad, saavad partneriteks/isadeks, kes nad tahavad olla.“; “Seal on spetsialistid, kellel on palju kogemust.”
  • Motiveeri teda ise kontakti võtma: “See ei kohusta Sind millekski, kui võtad nendega ühendust ja uurid, kas see programm võiks olla Sinule kuidagi kasulik.”
  • Sisenda lootust: “Paljud mehed kahtlevad, kas liituda programmiga või mitte, kuid mõne aja pärast nad avastavad, et programm on abiks ja tunnevad, et elu on läinud paremaks.”
  • Ärge andke lubadusi või tehke järeleandmisi, kui ta võtab programmiga ühendust.
  • Teavitage ohvrit suunamisest/soovitusest.
  • Jagage materjale programmide kohta.
  • Tegutsege viisil, mis tekitab huvi ja mõningast lootust ja on kutsuv (ärge meelitage toimepanijat).

Olulisemad tähelepanekud

LSV toimepanijad sageli manipuleerivad süsteemiga

Nagu näiteks politsei ja kohtud, kasutades valesüüdistusi ja ühiskondlike eelarvamusi ohvri üle kontrolli säilitamiseks.

Õiguskaitseorganite reageerimist võivad takistada süsteemsed nõrkused

Sh soopõhised eelarvamused ja uskumus, et lapsi ei kahjusta vägivalla pealtnägemine.

LSV pealt nägemisel on lastele pikaajaline kahjulik mõju

Mis kahjustab nende emotisonaalset arengut ja suhteid.

Spetsiifilised toimepanijatele suunatud prorgrammid keskenduvad muutustele käitumises

Ja vägivalla vähendamisele.

Politsei roll

Politseil on määrav roll manipuleerimise tuvastamisel, ohvrite turvalisuse tagamisel ja kriitilistel motivatsioonihetkedel toimepanijate tõhusal suunamisel sekkumisprogrammidesse

Enesekontroll